Olemise lugu

Kunstitunnis - kunstitunnis 12. märts 2007

Kunstitunnis, kunstitunnis

Täna jälle esmaspäev. Kunstikoolis maalimine.
Mõnus lõõgastus, peale eriti kurnavat tööpäeva lõppu.

Kutt

Keraamikas oli valmis saanud ( loe: ahjust tulnud ) savilehest tehtud mees.
No meie rühmal tuli igasuguseid erilisi kujusid. Minu oma tuli erilise vene sõduri moodi.
Aga kutt ootab tööd.
Tal selline sõnum edasi öelda:

Olen Kutt. Otsin tööd suvel lillepeenart valvates või kiviktaimlat lõbustades. Ei karda tuult ega vihma. Küll aga kardan kukkumist ja talvist ilma. Talvel võin keldris vabalt rotte hirmutada.
Sobiv tööpaik maal. Sest mulle meeldib linnulaul ja päikest ei karda ma ka. Vabalt võin koos tigudega päikselõõsas olla ( teod vist ei päevita ).



Kuna praegu on talv, siis enesest mõistetavalt on mul mantel seljas. Ja ilma viisnurgata müts peas. Müts on aus. Müts on nagu tähine taevas.



Ja habet päris ära ei aja ma ka kunagi, sest nii on mehelik!
Nagu pildilt näha, on mul tervis ka korras, põsed alati roosad!



No mingit palka tahaks siiski saada...

Keha

Tänased muljed maalimistunnist on mõnusad. Sain kohe hoo sisse ja käsi tegi vabalt oma tööd. Alateadvus valis värve ja vaim puhkas.
Näitan siis oma poolikut tööd:


Ja töötuba, kus me koos käime ( taamal näha ka kujukest, mida maalisin ):


Mulle meeldib tänane värvikombinatsioon ja töö ise ka.

Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: