Olemise lugu

Pisikesed tööd ja siidinina 15. september 2007

Pisikesed tööd ja siidinina

Ostsin omale mõni päev tagasi Petra Hoffmann ´i raamatu Õmmeldud kotid.


Päris huvitav sisu. Lõikedki kaasas, mis mulle kõige enam meeldib.
Täna tuli tahtmine midagi nokitseda. Selle õpetuse järgi valmis minulgi kott:


Küll miniatuurne, vaid autovõtmete tarbeks. Mõõdud 10 X 9,2 cm. Aga see-eest puhtast nahast.
Õmblesin kokku ja peale liimisin PVA-ga pitsist välja lõigatud lilled.


Teine pool:


Armas. Läheb minu käekotiga kenasi kokku.

Siidininast

Ahh, ma olen ikka veel nii vaimustunud Horritist! Ta ikka suudab mind üllatada oma kehakeele ja eriliste pealiigutustega. Täna käisime metsas seenel. Annab ikka sellisel väikesel tegelasel vantsida... Üle kolme tunni pidas kenasti vastu. Lõpus lihtsalt istus maha ja lasi ühe pika ohkeniutsatuse. Egas midagi - pereema peab teadma, mis siis saab, kui pisitegelasel käpad väsinud. Ikka sülle! Seenekorv ühes käes ja põnn teise kaenla all. Siis otsisime pereisa üles ja kodutee vuraski rataste all.
Tundub nagu käiks meie elu ümber koera. Nii ta on! Selline pisike tegelane lihtsalt teeb su hommikud juba rõõmsaks, nohistades oma siidise ninaga mööda su unepurust nägu, andes sellega nii kella 5, 6, kõige hiljem poole 7 paiku teada, et ärka üles, va unimüts!!! Mul on vaja pissile minna! Ja siis läheb muidugi trall lahti. Pole oma põnni veel nukrana lösutamas näinud. Möllab, sööb ja magab.
Heh, no see ongi tema töö! Pisike siidinina...

Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: