Olemise lugu

Pooleliolevast ja lõpetatud projektist 13. jaanuar 2008

(Kirjuta artikkel siia)Pistan siia märke endale ja Eriale ka loomulikult, et tekk edeneb. Kuigi heegelnõel võiks sama kiirelt käia nagu Susal. Mulle meenus meie esimene kokkusaamine Pärnus Tip-Täp´i juures, just sealne pisike lõik mälusopist, kuidas Susa heegeldas sik-sak mustrit. Oisapoiss! Kuidas see heegelnõel liikus! Vähemasti 9 korda kiiremini kui minu oma.
Aga... Punane siil on 143 cm pikk ja valge 42 cm.



Siit paistab muster nagu ... nagu eskimo onne heegeldaks.



Lõpuks sain 2007 aasta projekti ka valmis. Mul polnud absoluutselt ideed. Ja siis kui mingi aeg tagasi sai hamburgerit ostetud, anti lasteeinega mingi jubin kaasa. Ei pööranud sellele tähelepanugi. Aga ühel hetkel jäi see pisike patsidega plika mulle Meistrimoori toas silma. Küsisin, kas võin selle omale võtta, sain loa. Siin ta siis on, oma täies ilus ja hiilguses ( väikese sõrme pikune ):



Põnnijuttu.

Põnn on meil läinud viisakamaks. Dresseerime nüüd teda toiduga. Oli siiski nii, et võimu oli vaja näidata. Aga tasapisi tulevad edusammud. Eks meiegi õpime kogu elu.
Meistrimoor on usin loomasaadete vaataja. Viimases või eelviimases saates näidati, kuidas koera hambaid peab hooldama. Sai ostetud apteegist pehme hambahari ja nüüd käib hambapesu - praegu küll ilma pastata.



Ise nii rahul, et vähe pole. Põnn ma mõtlen.

Aga nüüd selga valutama ja õhtul trenni joogatama!

Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: