Olemise lugu

Põllega päev vol. 1 aastal 2008

 

Kõik sai alguse 2007 aasta hilissügisel, kui olin soetanud omale uue kodu mere äärde metsa sisse. See, niivõrd suure positiivse auraga paigake hakkas mulle ise tootma ideid, mida teostada.

 

Juba aastavahetuseks oli selge, et tuleb Põllega Päev ja selles osalevad minu parimad virtuaalsõbrad üle Eesti.

 

Nii saabuski aeg, mil ootasin oma taluhoovis esimesi sisseastujaid.

 

 

Kolmekümnest kutsutust tuli kohale 1/3 ehk just see osa, kes pidid osalema. Miski ei ole juhuslik. Mõistad.

 

Põllelised kõik koos, tegime väikese jalutuskäigu minu armsas kodus. Rääkisime elanikest, kes siin kord asunud - elanud. Nii suurte meeste nagu - Aleksander Siimon ja Voldemar Pinn -

 järglane olla on vaid ülim au!

 

Põllelised kuulasid huvi ja hoolega, sest mitte ainult neid Eesti ajaloos eksisteerivatest suurmeestest ei saanud räägitud toona vaid ka kodus kasvavatest puudest, lilledest ja umbrohust.

 

 

Kui jõudsime ringkäiguga aia kõige viimasesse soppi, kus ootas meid lõunaeelne lauake, jooksis ka minul suu vett. Põllelised olid kaasa toonud väga põnevaid roogasid. Nõgesekuklid, kukeseene pirukas, ürdikaraskeid, pesto ja mida kõike maitsvat veel! Aeg oli sukelduda umbrohumaailma ja valmistada ise põnev salat ning ürditee aias kasvavaist imelistest lõhnavatest taimedest.

 

 

Igas naises peitub ürgne jõud tunda ära, mis tegelikult kuulub meie juurde. Valmistasime koos hõrgu salati, mekkisime kõrvale külakostiks toodud küpsetisi ja rüüpasime head-paremat teekannust.

Kehale energiat juurde antud, läksime omale kipsisegust taimealuseid valmistama.

Nii palju, kui on maailmas erinevaid kätepaare, nii palju on erinevaid tulemusi. Innukalt ja suure õhinaga asusid põllelised tegutsema.

 

 

Ikka kipsisegu ja vett, sinna lisaks veel häid mõtteid ja iga naise kausis valmis hapukoore taoline mass, mis taimelehele valatud sai.

 

 

Oli see vast mäng! Lõbus katsetamine erinevate taimedega tõi päikesepaistelises õues naerukurrud palgele kõigil eevatütardel. Kuldne kera taevalaotuses saatis oma säravaimad kiired maapinnale taimealuseid kuivatama. Mõne tunni pärast said päikeseküpsed kipsikamakad valmis. Nüüd oli aeg neid pintsliga siluma asuda.

 

 

Meie kõhubeebiga juhendasime ja soovitasime, lõpptulemus tuli siiski iga naise hingest. Oh, seda oli armas vaadata!

 

 

Kõhuli värava-augus killustikul pintseldamas pole just päris igapäevane tegevus, kuid Põllega Päev just selleks loodud ongi, et ennast unustavalt teha just neid toimetusi, millest hing puudust tunneb.

 

 

Igale naisele oma värv. Värvid peegeldavad hingeseisundit. Tundus, et kõigil hing sees rõkkas. Ikka rõõmust ja heldimusest.

 

 

Päike aina liikus taevalaotuses ja andis märku, et on aeg minna katla äärde kulpi liigutama. Enne seda aga rääkisime vanade eestlaste tavadest, kuidas ennast ja oma kodu kaitsta. Tegime puhastava meditatsiooni ja iga särasilm läks puhta hingega kaitsemärki meisterdama.

 

 

Kel märgike valmis, pistis selle kohvrisse kurja silma eest peitu. Usun, et Põllega Päeval polnud ühtegi kurja silmapaari. Ei oleks saanud olla. Nii oli ehk määratud.

 

Nõgesesupi mõnus lõhn levis vaikse tuuleiiliga üle hoovi. Varahommikul teeleasunud laagrilistel olid kõhud häälitsemas.

 

 

Keeduse valmistamisele jagus abilisi. Kes ei tahaks teada, mida põnevat katlasse lisati...

 

 

Lõunaroog nagu teisedki kodused road valmis armastusega ja tervisliku nõgesevihaga. Lisaks porgandikuubikuid.

 

 

Oli aeg keerutada põllesaba jutte ja hingest heliseda. Koduseks tööks jäi uurida mõne vanarahva kombe või mõne huvitava traditsiooni või ravimtaime või loitsimise kohta. Kodutöö oli kõigil tehtud, lisaks tuli jutte hingest.

 


Põnev oli kuulata. Ja vaadata, kuidas valmisid taimevaibad ning taimealused. Igal nobenäpul isemoodi.

 

 

 

Kes palju teeb, see palju jõuab! Sedamoodi ütles ikka vanarahvas. Nii jõudsid ka põlletajad seebiteoni.

 

 

Seebijahu oli niivõrd ahvatlev ja lõhnav, et tuli tahtmine nina kaussi pista.

 

 

Peenestatud ürdid, destilleeritud vesi ja seebimass vupsasid käte vahele soojust nautima ning omale kuju saama.

 

 

Hea talvel saunas võtta ja meenutada, mis suvel tehtud. Emotsiooniderikas saunaskäik võib alata, eks.

 

 

Imeseebike, mis rändas Paldiskisse aknalauale kuivama, sai kajaka kõhutäiteks.

 

 

Meie Põllega päev päädis romantilise hoidisepurgi vahetusega. Milline silmailu laotus õuele! Klaaspurgid olid sellisteks iludusteks disainitud, et lõi hinge ahhetama! Uudistamist jagus igasse aianurka.

 

 

Kogu Põllega Päeva põlletajad, lisaks kaks kõhubeebi-poissi:

 

 

Järgmine päev oli täis marja- ja ravimtaime korjamisi. Hingelisi hüvastijätu kallistusi ja lubadusi tagasi tulla.

 

Tänava talu perenaine jääb pika pilguga külalisi saatma ning ootama aastat 2009, kus järgmine põnev programm läbi viia.